Apelu ba Halo Asaun
Seksaun ne’e fó rezumu ida kona-ba relasionamentu kruzadu sira entre turizmu no mudansa klimátika. Nia explora oinsá turizmu kontribui ba mudansa klimátika no saida mak bele halo atu diminui impaktu negativu sira ba meiu-ambiente, liu husi adaptasaun no mitigasaun. Nune’e mos, nia realsa ezemplu prátika di’ak sira no inisiativa global sira ne’ebé bele fó inspirasaun no orientasaun ba Timor-Leste bainhira nia embarka iha nia viajen ba redusaun mudansa klimátika.
Kresimentu Turizmu Global no Dezafiu Klimátiku
Viajen aéreu asetível, konetividade boot liu, avansu teknolójiku, modelu negósiu foun sira, no fasilitasaun vizu iha mundu tomak kontribui ba kresimentu kontinu turizmu internasional no rai-laran iha dékada sira liu ba.
Xegada turista internasionál aumenta husi 770 milloens iha 2005 ba 1.2 billoens iha 2016, no prevé atu alkansa 1.8 billoens iha 2030. Xegada turista rai-laran aumenta dalarua husi 4 billoens iha 2005 ba 8 billoens iha 2016, no prevé atu alkansa 15.6 billoens iha 2030.
Ohinloron, turizmu reprezenta 10% PIB global no 10% empregu globál, no prevé atu kontinua buras nafatin. Maske evolusaun ne’e oferese oportunidade barak, nia mos mai ho responsabilidade boot — liu-liu kona-ba impaktu ambientál no mudansa klimátika.
Tinan: 2022